Piibli avamises ja millegi sada korda nähtud lugemises on midagi võimast, aga ometi ärkab see äkki täiesti uuel moel ellu. Sest see pole lihtsalt raamat. See on elav ja aktiivne ning see on Jumal, kes räägib otse sinuga.
Kui oled kunagi mõelnud, mida Jumal ütleb, siis ei pea sa arvama. Ta andis sulle oma Sõna ja Ta andis sulle Püha Vaimu. Pole mingit vabandust Tema mittetundmisele, sest Ta on sulle juba andnud kõik, mida vajad.
Pühakiri ütleb, et inimesed hukkuvad teadmiste puudumise tõttu ja see ei puuduta intelligentsust ega haridust. Asi pole selles, mida sa Google'ist õpid või kui kaua sa koolis käisid. Asi on Jumala tundmises.
Inimesed hukkuvad, sest nad ei tea, kes Jumal on ja nad ei mõista Tema tahet. Kui sa Teda ei tunne, elad sa allpool seda, mis sulle kättesaadav on. Aga kui sa Teda tõeliselt tunned, muutub kõik.
Seepärast ongi tänane päev ilmutuse teema. Sest kui sa näed, kes Ta tegelikult on, siis ei saa miski sind peatada.
Johannese 14. peatükis alustab Jeesus võimsa avaldusega:
„Ärge laske oma südametel muretseda! Lootke Jumala peale ja lootke minu peale!”
Ta jätkab, öeldes, et valmistab meile kohta ja tuleb tagasi, et meid sinna viia. See üksi peaks teis midagi äratama. Kõige Looja valmistab isiklikult sulle kohta.
Siinkohal muudab juudi pulma mõistmine kõike. Selles kultuuris oli kihlumine sama siduv kui abielu. Peigmees lahkus kohta ette valmistama ja alles siis, kui isa selle heaks kiitis, sai ta oma pruudi järele naasta.
Pruut ei teadnud päeva ega tundi, seega oli ta valmis. Kui mees saabus, ei olnud vaikne. Kostis trompetihääli, pidutsemist ja rongkäiku, kui ta tuli teda ära viima.
Täpselt seda Jeesus kirjeldabki. Ta valmistab ette kohta ja ootab, et Isa ütleks, et on aeg. Siis tuleb ta tagasi oma pruudi järele.
Kui Jeesus ütles: „Te teate teed,“ vastasid jüngrid ausalt. Nad ütlesid, et nad ei tea.
Jeesus vastas ühe kõige olulisema tõega kogu Pühakirjas:
„Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.”
Seejärel pöörab Ta kohe nende vaatenurga teistpidi. Ta ütleb neile, et nüüdsest peale nad tunnevad Isa ja on Teda näinud.
Mõtle, kui kiiresti see muutus. Ühel hetkel ütlevad nad, et nad ei tunne Teda, ja järgmisel hetkel ütleb Jeesus, et tunnevad. Seega on nüüd küsimus, kelle sõna sa usud?
Siin kipume me ummikusse jääma. Me ütleme näiteks: „Ma ei tunne Jumalat päriselt“ või „Ma lihtsalt ei tunne end Temaga lähedal.“ Aga Jeesus juba ütles, et sa tunned Teda.
Seega pead nüüd langetama otsuse. Kas sa usud oma tundeid või Jeesust? Kui Tema ütleb, et sa tunned Teda, siis sa tunned Teda. See on kõige alus.
Seejärel teeb Jeesus avalduse, mille enamik inimesi loeb kohe pärast:
„Kes minusse usub, see teeb samu tegusid, mida mina olen teinud, ja veel suuremaidki neist.”
See ei ole reserveeritud kindlale inimrühmale. Ta ei öelnud pastorid või piiblikoolis käinud inimesed või inimesed, kellel on kõik selged. Ta ütles igaüks, kes usub.
Seejärel lisab Ta midagi veelgi väljakutsuvamat:
"Te võite minu nimel paluda ükskõik mida ja ma teen seda."
Me kipume seda lugema ja kohe kokku võtma. Hakkame seda filtreerima läbi omaenda piirangute ja kogemuste. Aga Jeesus ei täpsustanud seda. Ta ütles ükskõik mida.
Paljud inimesed kõhklevad Jumalalt suuri asju palumast, sest arvavad, et see on isekas. Aga Jeesus ütleb meile tegelikult, miks me peaksime paluma. Ta ütleb, et kui me palume ja Tema vastab, toob see Isale au.
See tähendab, et suurelt küsimine ei ole isekas. See on tegelikult osa sellest, kuidas Jumal ennast ilmutab. Kui sa kunagi ei küsi, pole Tal midagi teha ja au ei ilmutata.
Seega peaksime väikeste küsimuste asemel paluma suuremaid. Peaksime isegi paluma Jumalat, et ta õpetaks meile, kuidas küsida.
Kui Jeesus ütleb, et paluksime Tema nimel, ei pea Ta silmas lihtsalt palve lõppu sõnade lisamist. Ta räägib identiteedist. Tema nimel olemine tähendab, et oled toodud Tema perekonda. Sa kannad Tema autoriteeti, Tema identiteeti ja Tema katet.
See on nagu abielu. Mis kuulub ühele, kuulub nüüd teisele. Kui oled Kristuses, muutub see, mis on Tema oma, sulle kättesaadavaks. Tema ressurssidel pole piire. Kõik kuulub Talle. Seega, kui sa palud, ei palu sa piiratud allikalt.
Jeesus ei jätnud meid selle lahendamisega üksi hakkama saama. Ta lubas Püha Vaimu.
„Tema on Püha Vaim, kes juhib teid kõigesse tõtte… teie tunnete teda, sest ta elab nüüd teie juures ja on hiljem teie sees.“
Sa ei tunne Jumalat mitte ainult sellepärast, et sa teda uurid. Sa tunned Teda sellepärast, et Ta on sinus.
Püha Vaim õpetab sind, tuletab sulle meelde ja juhib sind tõe juurde. Ilma temata võid sa Piiblit lugeda ja ikkagi kõigest ilma jääda. Temaga saab Sõna elavaks.
Üks suurimaid arusaamatusi on see, kuidas Jumal meid parandab. Paljud inimesed arvavad, et süüdimõistmine on nagu surve, häbi või hukkamõist. Aga Jeesus ütles, et Ta jätab meile rahu.
„Jätan teile kingituse – meelerahu ja südamerahu.“
Jumal ei juhi läbi surve. Ta juhib läbi rahu, rõõmu ja armastuse. Isegi Tema parandus tuleb viisil, mis toob vabaduse, mitte häbi. Kui tunned pidevat survet, siis see pole Jumal. See on midagi, millest pead loobuma.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik ühele lihtsale tõele. Sa saad Jumalalt usu läbi. Nii said sa päästetud. Sa ei teeninud seda ära. Sa uskusid.
Aga mingil hetkel hakkame jälle kõike oma pingutuse ümber pöörama. Me mõtleme, kas me palvetasime piisavalt, paastusime piisavalt või tegime kõike õigesti.
Niipea kui sa seda teed, nihkub su usk Jumalalt sinule endale. Ja see ongi lõks.
Mis muutuks, kui alustaksite oma palveid teisiti? Ebakindluse asemel alustate enesekindlalt:
Isa, ma tunnen Sind.
Su Sõna ütleb, et Ma tunnen Sind.
Ma tean Su häält.
Ma tean, et Püha Vaim on minus ja juhib mind.
See muudab kõike. Sellest kohast saad sa julgelt küsida. Sa võid täielikult uskuda. Sa võid elada nii, nagu see, mida Jeesus ütles, on tegelikult tõsi.
Olgu tänane päev uus alguspunkt. Nüüdsest juhib teid Vaim. Nüüdsest alates usute te seda, mida Jeesus ütles. Sest kui Tema ütles, et te tunnete Teda, siis te tunnete Teda.
